Tepolitiki taseSwatini

 

Live laseSwatini lingumbuso lobuswa bukhosi ngalokuphelele, lelinemtsetfosisekelo kanye nemtsetfo wesiSwati kanye nemasiko.[1][2] Inhloko yelive yinkhosi nobe iNgwenyama (lit. Lion), nyalo lelibitwa ngekutsi yiNkhosi Mswati III, lowahlala esihlalweni sebukhosi nga-1986 ngemuva kwekufa kwababe wakhe iNkhosi Sobhuza II nga-1982 kanye nekubusa sikhashana kwendlovukazi. Ngekusho kwemtsetfosisekelo waseSwatini, inkhosi kanye nengwenyama luphawu lwebunye kanye nekungapheli kwesive saseSwatini.[3] Ngekwelisiko, inkhosi ibusa kanye namake wayo nobe lomunye umkhosi, iNdlovukati (lit. Indlovu Lensikati). Lomunye bekatsatfwa njengenhloko yekwengamela umbuso bese kutsi lomunye abe ngumholi wakamoya kanye newesive, lonemandla mbamba lalingana nalawo enkhosi, kepha ngesikhatsi sekubusa sikhatsi lesidze kwaSobhuza II indzima yeNdlovukati yaba ngulengokomfanekiso. Inkhosi ikhetsa ndvunankhulu losuka kusishayamtsetfo iphindze ikhetse linani lelincane lalabatwauba tishayamtsetfo kuwo omabili emakamelo eLibandla (iphalamende), ngelusito lwemkhandlu webeluleki. Inkhosi ivunyelwe ngumtsetfosisekelo kutsi ikhetse lamanye emalunga ePhalamende ngenca yetimo letitsite letikhetsekile. Letimo letikhetsekile tiphatselene netakhamuti lokungenteka kutsi tilahlwe bantfu ngesikhatsi selukhetfo nobe tingazange tingene njengebantfu labangakhetfwa. Loku kwentiwa kute kulinganiswe imibono ephalamende. Tintfo letikhetsekile letitsandvwako kungaba bantfu bebulili, luhlanga, labakhubatekile, umphakatsi webhizinisi, umphakatsi wemmango, tati, tikhulu nalokunye. Sigungu Lesiphetse sinemalunga langu-30, lamanye awo akhetfwa yinkhosi ngekuncoma kwemkhandlu webeluleki kantsi lamanye akhetfwa sigungu lesincane. Indlu yeSigungu inetihlalo letingu-65, letingu-55 tato tibekwe bameleli labakhetsiwe labavela etifundzeni letingu-55, kantsi letingu-10 tikhetfwa yinkhosi ngekuncoma kwemkhandlu weteluleko. Ummeli jikelele ulilunga lelisemtsetfweni. Kukhetsa kwentiwa njalo ngemuva kweminyaka lesihlanu.

  1. "Governance". www.gov.sz. 
  2. "Swaziland: Africa's last absolute monarchy". Deutsche Welle. 2014-07-14. Retrieved 2014-10-19. 
  3. The Constitution of The Kingdom of Swaziland Act, 2005, Chapter 1, Section 4(2)

From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Tubidy